Inkrementaalne vs Spiraalne mudel

KriteeriumInkrementaalne mudelSpiraalne mudel
PõhikontseptsioonFunktsionaalsuse järk-järguline lisamine baasversioonileTsükliline arendus põhjaliku riskianalüüsiga igas iteratsioonis
Tüüpiline töövoog[Tuumaosa] → [Inkrement 1] → [Inkrement 2] → [Valmis toode][Plaan → Riskid → Arendus → Hindamine] → Kordus
RiskihaldusRiskid vähenevad astmeliselt (iga inkrement vähendab üldriski)Formaalne riskianalüüs igas tsüklis (spetsiaalne etapp)
KulutusedKeskmised (optimeeritud struktuur)Kõrged (vajab riskianalüüsi eksperte)
RessursinõudedTavaline arendusmeeskondEksperdid riskianalüüsiks + arendusmeeskond
PaindlikkusKeskmine (muudatused on võimalikud inkrementide vahel)Väga kõrge (iga iteratsioon võimaldab muudatusi)
Kliidi kaasatuse taseMõõdukas (tagasiside pärast iga inkrementi)Kõrge (klient osaleb igas iteratsiooni hindamisetapis)
Dokumenteerimise taseStandardneVäga põhjalik (eriti riskianalüüside kohta)
Parimad kasutusviisidProjektid stabiilsete nõuetega (nt ettevõtete süsteemid, veebirakendused)Kõrge riskiga projektid (nt kaitse-, meditsiinitarkvara)
Tüüpilised probleemidInkrementide kooskõla raskused, arhitektuuri planeerimise keerukusKõrged kulud, iteratsioonide pikkus, ekspertide vajadus
EelisedVarajane toote väljalase, väiksemad iteratsioonid, parem kliidisuheVäga hea riskide tuvastamine, sobib keerukatele projektidele, suur paindlikkus
PuudusedVõib vajada ümbertegemist, kui baasarhitektuur on valeRessursimahukas, keeruline hallata, aeganõudev
Testküsimus (näide)“Mis iseloomustab inkrementaalset mudelit?”
✓ Funktsionaalsuse järkjärguline lisamine
“Mis on spiraalse mudeli põhielement?”
✓ Riskianalüüs igas tsüklis